Sünnipäev

Täna saan vanaks. Mu abivahend saab ka täna aastaseks. Blogi olen ka pidanud 364 päeva jagu. Seega tähtis-tähtis.

Ainult esimene telefonikõne ei olnud sealt, kust tavaliselt. Ma juba öö otsa kartsin seda, et hommik on teistsugune. Magasin halvasti. Nagu sünnipäevaootuses väike laps, ainult, et ma pigem kartsin kui kibelesin. Ja siis helisest telefon. Tegelikult selles võimaluses oli see parim variant. Sai arutada kõik Lähis-Ida ja Kesk-Aafrika poliitilised probleemid läbi. Jäi veel imestada, et miks meid AKsse ekspertideks pole kutsutud. Meil oleks kümne aasta prognoos varukast võtta. Vat seda rääkisin esimese asjaliku jutuna sellises vanuses.

Aga tegelikult ma ikka ootan veel midagi, mingit märki või oomenit. Võiks märku anda, et elu on ka teistsugusena põnev. Vähemalt sünnipäev. Ja sellele järgnevad aastatd vanemana ja kogenenumana.

Minu pisikesed kaaslased tulid täna välja mõttega, et kõik vanad inimesed on paksud. Küsisin, et mis aastast hakkab vanadus. Loomulikult 25. Tehkem siis kõik enda kohta järeldused.

Palju õnne!