Kui tihti ühe nädala jooskul võib inimese juhe kokku joosta? Kui kiiresti väärtushinnangud muutuda? Kui sageli tahaks erinevaid asju? Ja eelkõige tahaks korda minna endale ja teistele. Kas on selline paradoks olemas, et näed unes ilusaid elemente, aga tegelikult on tegemist õudusunenäoga. Kas on patt Shakespearilt varastada lause ja panna see endale meeldivasse rüüsse. "Terve kuningriik ilusate kõhulihaste eest." Oi Richard, Richard ... Su hobusta ma ei võtaks.
Kas on võimalik, et kõrvadest all ja kaelast üleval asub inimesel südametunnistus, mis valutab füüsiliselt? Tõenäoliselt saaksin minna mõnda asutusse aru andma, kus mina švejkilikult simulant ei oleks. Võib olla väike elektriravi aitaks. Seda saab ka koduste vahenditega teha. Topiks mõned vardad või ebaterved juhtmed vooluvõrku ja muutun kulguriks ja jätan oma üleanalüüsimise maha. Ükskord mu väiksed sõbrad tegid ka mu tööl väikse elektrišoki. Mõjus tükiks ajaks emotsioonidele. Lühidalt, aju registreerib ju ühe probleemi korraga. Muu vajus selleks hetkeks halli uttu.
Kas aitab rääkimine? Või hoopis silma vaatamine. Või ikka ja jälle see armas aeg.
Ka sisaliku tee kivil jätab jälje...
No comments:
Post a Comment