15 February, 2011
Luuletus
Alustan täna Jüri Üdiga. See võtab mu meele- ja eluolu ikka väga põhjalikult kokku. Ausõna.
Tuleb ette
Tuleb ette vaevalisi tunde,
mil on kõik. Ja lauluridagi.
Tuleb ette taevalisi tunde,
mil ei ole mitte midagi.
Enda teha kõik. Ja mitte miski.
Maailm mängib keelte pilliga.
Olla elus --- siin on õudset riski;
verd ja higi, puid ja lilli ka.
Mitte keegi minu eest ei maga,
pole ärkvel ega valule.
Mälu põhjas, meelemetsa taga
tahab Tõde tõusta jalule.
Ja tegelikult ma ei tahagi rohkem öelda, kui ainult keegi ka kuulaks.
Auuuu
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment