Kirjanikuhärra

Tänane päev. Sõitsin 50 väikest kilomeetrit jalgrattaga ja võtsin osa muuseumiööst Sillaotsal. Seal oli kohtumine kirjanik Arvo Valtoniga. Oli põnev ja informatiivne. Vaadata maailma korraks läbi kirjaniku silmade ja selleks polnud vaja kasutada ilukirjandust, vaid neid spontaanseid sõnu, mis hetkel kasutuses olid. Rahvast oli kuulamas tänamatult vähe ja paljud kohalolijad vist olid omavahel seotud ja sinasõbrad, seega paistsin seltskonnast silma ja ka kirjanikuhärra vestles minuga isiklikult ja jagas mõned raamatud kingituseks. Järjekordselt mu kott tekitas kõneainet ja nüüd on tekkinud uus fenomen, nimelt jututeemaks see, et olen paljude järeltulijaid õpetanud. See vist on vanaduse esimene tunnus. Samas olen erinevaid tunnuseid ka varem märganud.

Siiski sain põneva mõttetera, et revolutsiooni mõtlevad välja teoreetikud, viivad ellu fanaatikud ja kasu lõikavad sellest sulid.