Viimastel päevadel on mulle palju räägitud ajast. Hakkasin siis mõtlema kõige selle peale ja üle. Siis sai mõistus otsa, tuli sukelduda võõraste mõtete maailma. Leidsin rahvatarkusi:
Aeg on raha
Aeg parandab haavad, kuid jätab armid
Aeg kaob käest
Kes muutub koos ajaga - see ei jää ka ajale jalgu
Aeg elada aeg surra
Aeg kõik asjad lõpetab
Raud on küll tugev, aga ajahammas on tugevam
Ja siis veel kohalikku, mis tundub eriti irooniline:
Ajaratas ei jää seisma
Aeg aitab unustada
Aeg annab arutust
Ma saan aru, miks ma siin elan, kus ma elan. Juba vanasti oli tegemist selles piirkonnas rumalatega. Kõik on ju väga vahva ja tore, aga siis kirjutab üks sõbranna, et aega EI OLE. Kui seda olemas ei ole, kust ma siis saan oma arutuse, armid, unustuse. Paradoks.
Jaja ja mu kirjutamise teine põhiteema. Esimest korda sain elus valimiste nänni. Ju ma siis selle alusel otsustan. Oleks pidanud sellele ajaloolasele ütlema, et valin tema ka ilma piparkoogivormita. Aga vorm on ka hea.
Oh ajad, oh kombed!
No comments:
Post a Comment