Pühad on selleks korraks läbi. Aasta on ka läbi. Paar päeva käib veel inimeste kallistamine ja siis saab see pull ka läbi. Seekord ma aasta kohta kokkuvõtet ei tee, oli mis oli, aga proovin suunata seda, mis tuleb. Seega hakkan püstitama kõikvõimalikke eesmärke:
1. joosta 1000 kilomeetrit aastas, kasvõi 7 kilomeetri kaupa;
2. siiski minna ja vaadata see 3D film ära, kasvõi üksi;
3. disgolfis saada rajad alla 80 (Pärnu, Keila), kasvõi 79;
4. õppida midagi uut ja rakendada seda, kasvõi akrediteerimist;
5. olla valmis tuumasõjaks, kasvõi ainult tikkudega.
Nüüd siis tean, mida tegema pean. Harjutama, harjutama ja ainult harjutama ja siis tikke ostma.
Muide, mulle tehti eila tööpakkumine. Täiesti lambist ja see ajas mu natuke endast välja. Rikkus mu rahulikult kulgevat (tegelikult valetan) elu. Lihtsalt ei taha tegeleda veel ühe viisakusküsimusega. Kuidas ära öelda. Võib-olla kuu aega tagasi, oma solvumise tipphetkel, ma oleks kohe nõus olnud. Sidunud vanas kohas otsad kokku ja väikse pisara saatel oleks uude seltskonda ennast istutanud. Nüüd on olukord teine. Palju asje on juhtunud ja olen saanud ka lisaülesandeid, mis mulle tunduvad huvitavad ja harivad. Seega otsus on kindel, aga selle väljakuulutamine ebamugav. Nagu ikka sellised asjad.
Ahjaa ... ma pean ju paari päeva jooksul ühe teema suutma välja mõelda. Sellise, kus saab kostüümid selga ajada ...
Hakkame siis elama ...
No comments:
Post a Comment