Mot maas

Mõtlesin välja oma lemmikreaalsuse. Kui olen alksi tarbinud natuke rohkem kui tarvis ja vähem, et kaotaks sündsustunde. Sellises olukorras oleks nagu väsinud, aga uni on väga hüplik. Pidevalt olen olekus, et kohe-kohe jään magama või siis kohe-kohe virgun. Samas ei tee kumbagi ja kogu välismaailm (kaasa arvatud koera niuts ja kraapimine, pidev värisemine külmast) oleks nagu teisest reaalsusest. Natuke nagu häirib, aga samas pikendab seda olekut, et magama ei saa jääda ja ärgata ei jäksa. Jalgadega on ka oma teema - tahaks hästi pikaks sirutada, aga selliselt, et varbad ikka teki alla jääks ja puusad paigast ei nihkuks. Külmast tõmban alajäsemed jälle kõhu alla ja siis tekib ilge kihu sirutamise järele. Ja nii tunde ja tunde. Vahepeal on lagi, mis nagu liiguks, aga kuna olen piisavalt adekvaatne, siis tean, et tegelikult ju ei liigu. Ainuke asi, mis sellise õndsuse rikub, on pidev vajadus WCsse joosta. Ei hakka sauterlikult kirjeldama toiminguid. Aga need on kõige tavalisemad käimlas käimise põhjused.

Häirivad inimesed, kes teavad ja oskavad kõike (vestlustes, pole nende pädevusi kontrollinud päris elus). Oskavad kaasa rääkida ja enesekindlusega kirjeldavad toiminguid, mis nad ilma õppimata ja loomulikult teevad. Rohkem, ilusamini, võimsamalt, lõdvemalt jne. Mina pean iga asja pärast meeleltult vaeva nägema  - kõva ja puine nagu ma olen (unustasin lisamata, et meeletult aeglane ja tegutsedes liiga kiire pulsiga). Järelikult olen piisavalt kade, et nautida teiste edu (nende jutus). Veel ei saa aru inimestest, kes mind kardavad. Muide, leidsin ühe hingesugulase, kes rääkis, kuidas isegi ta õde kardab teda. :) Oleks mul õde, siis see oleks hirmust juba soolasammas. Kui just ta ei saaks hakkama maailma hirmsama ja koledama tondiga.

Mu õpetaja täna küsis teiste ees, et miks mul on nii madal enesehinnang, siis tegi iroonilise nalja mu isa kohta (keda ta ei tundnud, lihtsalt arvas, et sobib konteksti). Ühesõnaga täna juhtus tööl kolm asja, mis teevad otsustamise järjest kergemaks ja kergemaks. Üks tore pool-kolleeg oli ka viimast päeva tööl - kellega ma nüüd vestlen õppekava sõnastuse ja enda uimasuse teemadel? Ikka sain oma trumploo lauale panna (Võtsin solgi ja rahakoti ja mõtlesin, et viskan prügi konteinerisse ja lähen sealt edasi poodi. Selgusehetkel avastasin, et olen keset Maximat, prügikott käe otsas lohisemas). See lugu on südametemurdja. Kuid seekord vist murdsin pigem enda oma. Nii kiiresti hakkas inimene mulle meeldima? Kahtlane.

Ma ju usun ...

Hirm

Tahan ikka aus olla. Seega vahepealset vaikust põhjendan suure ehmatusega, mis mind tabas, kui lugesin kommentaari oma naiivse ja subjektiivse postituse all, mis ei pretendeeri argumenteeritud ja õigustatud arvustusele. Mis ei taha üldse mitte midagi muud olla, kui mu mõtete välja puhumise koht.
Selle vahe sees on olnud kiire elu. On mõned emotsioonid ja peaevalud (nii otseselt kui ka kaudselt). Sain vanemaks, mängisin pinksi, sain kaks autasu ja kilode viisi mõtlemisaeinet. Hakkasin oma sõpru veel rohkem armastama (loodan, et ei lämmata neid ega ennast). Saan aru, et ei tohi elada millegi suure ootuses. Võiks võtta päev korraga. Proovin.
Kuna värin kirjutamise ees on veel sees, siis esialgu lõpetan ainult tsitataatidega, et kunagi nende juurde tagasi pöörduda  (kui julgen). Ma ei tahagi kunagi kirjanikuks saada :)

1. Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus": "... ma ei tunne enam kunagi tema lõhna ja ei näe tema käsi arstirohtu segamas, ei kuule enam kunagi ta häält mulle midagi õpetamas. Ta armastas mind ja nüüd on ta surnud."

2. Andrei Ivanov "Hanumani teekond Lollandile": "Parem lamada teki all ja nälgida nagu Gandhi kui roomata mööda prügimägesid ja kinnitada endale, et me elasime nii, nagu me polekski üldse olnud."

3. Meelis Friedenthal "Mesilased": "Hing on nagu puurist pääsenud lind. Kui lind on vaid vähe aega puuris olnud, siis lendab ta kiiresti välja, kui aga on kaua pidanud puuris olema, siis harjub lind puuriga, see saab talle koduks ja ta ei suuda sealt lihtsalt lahkuda."; "Sõda teeb inimesed araks."

4. Maniakkide Tänav "Mu aknad on puust ja seinad paistavad läbi": "Otsustada oli lihtsam kui seda täide viia."; "... ja mul on kogemused: heaga ei tee siin midagi ära."

Kevadhooaeg algab ...