Tänase postituse võtmesõnaks on uued kogemused. Sellel hooajal käisin esimest korda Eesti meitriteliiga korvpalli vaatamas ning samuti külastasin kalendriaastal esmakordselt kirikut. Füsioloogilistest eripäradest rääkides oli ühes kohas palav ja teises kohas ikke väga külm.
Kohalik meeskond ei saanud ülikooli omale vastu. Põnevus kadus juba esimesel veerandajal. Kodumängude puhul ikka loodetakse, et publiku toetus annab mängijatele lisaemotsioone ja selle pealt võib isegi Taavet Koljati võita. Seekord seda ei juhtunud. Kõik oli vastavuses loodusjõududega. See ei välistanud muidugi pidevat pasundamist ja vilistamist. Üks keskealine naisterahvas ei kontrollinud üldse enda suuvärki. Mitte, et ta ropendanud oleks, aga mu meelest ajas suust ebaadekvaatset juttu. Nuh, imelikke lausekatkendeid.
Kirikuõpetaja rääkis isade rollist tänapäevaühiskonnas, ristis ühe pisikese tüdruku ja lasi kogudusel laulda väga väga aeglaselt kulgevaid laule. Ristiinimestel ikka pole kuskile kiiret. Tegelikult kirik propageerib igavesi väärtusi. Kui mõned parasiitsõnad vahelt ära jätta, siis on iva tugevalt küljes. Tasub järgida üldisi moraalinõudeid.
Küsi ja Sulle antakse, koputa ja Sulle avatakse.
No comments:
Post a Comment