12 April, 2010

Vurr



Olen seda metafoori otsinud juba pikka aega. Ja täna oli see täies hiilguses mu laual. Väike puidust vurr. Iluasi, mänguasi. Aga paigal seistes siiski igav. Keegi peab ta tööle kruttima. Peab talle hoo sisse andma ja pidevalt, sest teadagi pole meil olemas igiliikurit.

Nagu mu elu, igapäevaselt täitsa olemas ja toimiv rutiinne kulgemine (paigalseis) ja siis aeg-ajalt lisajõudu saav mõttekas eesmärgipärane keerlemine, kus kasutan oma elu sihtotstarbeliselt ja valmistan ka teistele röömu (loodetavasti). Jääb siis vurr. Või minu elu.

Lapsepõlves oli mul neid mitmeid. Koduseid ma ei mäleta, aga vanaema juures oli üks plekist värviliste triipudega ja teine plastikust, kus sees sai vaadata kihutavat jõuluvana. Oih, see teine küll minu lapsepõlvest ei olnud, sest siis käis veel kinke toomas üks teine mees.

Vastlapäeval sai teha kondist vurru paela otsas, mis tegi lahedat vihinat. Rohkem hetkel ei meenu keerutisi. Äkki siis tuleb mõni parem metafoor mu ellu.

Eila jooksin 11 kilomeetrit ja mulle tundus, et sain positiivse laengu.

1 comment: