Eile oli jälle üks nendest päevadest, kus minu uimasus segunes päeva vahvusega. Olen viis aastat oma elust sõitnud Jaapani autoga, aga bensiinijaama sõites unustasin ikka ära kumbal pool mu suksul on bensiinpaagi luuk. Peale tiirutamist ümber tanklapuki otsustasin, et sai küll nalja ja käin Lõuna-Eestis oma vähese bensiiniga ära. Kusjuures käisingi ja tundub, et kütet jäi ülegi. Loomulikult enne teele asumist pidin veel korra kodust läbi minema, sest nii kaugele kodust minnes võiks ju telefon ka kaasas olla.
Võtsin kaks toredat poissi masina peale ja hakkasime ülikoolilinna põrutama. Aeg lendas vesteldes kähku ja mulle nagu tundus, et ma tean, kuhu minema pean. Aga oh imet, äkki avastasin, et rappun munakividest sillutisel ja taamal paistab Toomemägi. Üks noormeestest teadis öelda, et künka taga on sünnitusmaja. Minu mäletamist mööda ei pidanud me küll sinna minema. Vähemalt mul pole asja sellesse hoonesse. Kiirelt tuli pea tööle panna ja mõelda, et kas ma üldse tean, kuidas sellest punktist saab Tartu teise otsa. Tuli välja, et teadsin. Teistkorda vast ikka ei oskaks. See oli sõna otseses mõttes pime önn.
Seikluse põhjus oli korvpall ja see sportlik tegevus oli naudingut tekitav. Tõesõna, joosta ühest platsi otsast teise, visata aeg-ajalt korvi poole ja veel harvem korvi sisse, tundus sellel hetkel olevat jälle elu mõte. Ma olen vist hea inimene, et olen nii lühikese ajaga teeninud ära sellisel hulgal mõnuaistinguid. Iroonia.
Päev polnud veel läbi. Pidin kihutama järgmisesse Eesti linna - Viljandi. Esialgu tunduski, et tuleb kiirustada, aga tee osutus lühemaks ja korralikumaks kui olin arvanud. Õhtul lugesin, et tund peale mind oli sama maantee ääres kaks karu patseerinud. Kahju, et nad hiljaks jäid. Nad oleks saanud minuga kohtuda. Mul oli seekord isegi fotokas pragasnikus ootamas. Oleks saanud mõmmikutele hiljem pildi saata või midagi.
Mälumäng iseenesest oli läbi aastate raskeim. Veidrad küsimused ja paberile oleks tulnud kirjutada veel veidramad vastused. Aga päev oli niigi korda läinud. Sain rahuldada oma autosõidukirge. Mis ma elult veel tahan.
No comments:
Post a Comment