Peagi saan midagi sellist, mida maailmas mitte kellelgi ei saa olla. Ise oma käega tegin. Ega ma ei tahtnud seda seetõttu, et olla eriline. Pigem tahtsin tegevust. Algul oli seda vaja, hiljem pidin juba tegevuse jaoks aega otsima. Ei, peris vägisi see nüüd ka ei olnud. Mul juba uus materjal varutud, et jätkan tegevust ka siis, kui olen oma käsitöö lõppproduktiks lasknud vorpida. See pakub hingelist naudingut isegi.
Jõusaal on väga suur mõnuallikas. Nii tegevuse ajal kui ka pärast rassimist tunnen ennast hullu kunnina. Seal saab oma väärastunud ego turgutada. Veider seetõttu, et naised ei peaks tahtma ju tugevust, vaid pigem välist ilu ja väiksemaid riideid. Ma võib-olla tahaks samu asju, aga kahte korraga ei saa ja jõud jääb tugevama õigusega peale.
Ma ei mäleta, mis mulle peale mu töö veel nii suurt rahuldust oleks pakkunud kui tõstmine ja tõukamine. Lugemise ja tikkimisega see, et seal ma nagu elaksin kellegi teise elu. Võtan raamatukangelase tunded ja mõnud endale, samas saan ka mured ja vaevad. Tikkimisel elan väikse jänese või siilipoisi elu. Jõusaalis olen mina. Sellise analüüsi tulemusel tundub elu lihtne.
See nädal on rõõmusid pakkuv
No comments:
Post a Comment