Olen väikse jutu kuningas. Suudan rääkida asjadest, mis mind ei huvaita ja pole minu teema. Seega potentsiaalne poliitik. Vaevalt. Äkki tunnustusvajadus on tappev? Samas elan oma palgata puhkuse valguses siiski edasi. Keegi, mitte kunagi mitte kuskil pole öelnud, et olen selles vallas kasvõi lihtsalt hea. Või ma ei mõista seda keelt. Tahaks tunda ennast osana sellest maailmast, mitte tühja kohana.
Täna oli ühel struktuuriüksusel sünnipäev. Keegi ei kutsunud mind sinna, aga nagu näha, ma olen kellegi või millegi kuues varvas, vägisi tuli kaasa võtta, sest maha jätmine oleks olnud valulik protsess. Selline ma siis olen mittetahetud kui siiski osake.
Homme olen targem.
No comments:
Post a Comment