Kas väsimus võib inimeses välja tuua tema halvimad omadused? Kas lootusetuse tunne võib inimesed lihtsalt torisema panna? Kas on nii raske maailmale naeratada kasvõi selleks, et ta natukegi vastu naerataks? Ma võiksin nendele küsimusele puhtsüdamest vastata JAH. Vähemalt mulle tundub nii. Igal pool kuhu vaatan, tahaks kohe hakata oma sõnadega maad harima, oma sarkasmiga külvama ja irooniaga lõikama.
Miski ei tule hetkel hästi välja. Olen oma võimete madalseisus. Igas valdkonnas vast. Tegelikult pigem vist keskendumishäired. Olen oma ühte tööülesannet nii palju edasi lükanud, et saan vist teha esimest korda asja ööl enne tähtaega. Nii kaua pidin elama, et selle tunde kätte saada. Võtsin endale homseks ühe ülesande, mille ajal saan teha oma asja.
Sain teada, et armastus on nii oluline poola kirjaniku Katarzyna Grochola "Armastuse avaldus" juttudest. Ma lausa valasin pisaraid, kui raamatukest lugesin. Mulle tundus, et nii ongi. On ootus, on usk ja on päris elu. Naine ootab oma meest, aga mees see pühapäev ei tule, jääb veel tööle. Naisel on järgmise pühapäevani veel aega. Nagu Penelope. Naine, kes armastab oma kassi ja meest. Ja lõpuks kui kassist ilma jääb mehe vägivaldsuse töttu, siis loobub ka mehest. Järgneb mees, kes peab naist omandiks ja paneb ta rutiini sisse. Arvab, et armastab naist, aga tegelikult seda tunnet, et armastab naist. Kui maailm on tavapäratu, naine magab, kui mees töölt tuleb, siis tasakaal kaob. Isa saadab naise ja poja mere äärde ja lubab pojale mida iganes, kui ta teist kallast näeb. Öössi läheb poeg seda otsima. Vahepeal olid veel mõned lookesed, aga viimane võttis mul hinge kinni. Õdede rivaliteet, surmahaigus ja elu lõpp. Andestus, ikka veel tõestaks ennast. See oli nii valus lugu. Kõik armid muutusid taas haavadeks. Lisandusid veel uued ka, sest ikka on mõnus ennast süüdistada asjades, mis oleks võinud kõik teisiti minna. Ikka on veel meeles ütlemata head sõnad. Ikka materdan ennast veel mõne korra pärast, mil jätsin külastamata .... ja nii kolmel rindel.
"Ta juba teadis. Teadis, et tal on vaja vaid minna. Et lähemale jõuda. Peab olema niisugune koht, kust teine kallas paistab. Ja ta leiab selle koha üles. Mis sest, et vesi on nii külm. Ta teab, et ta näeb, kui ta teisele kaldale natuke lähemale jõuab. Ta tõestab seda kõigile. Tõestab isale. ..."
No comments:
Post a Comment