Jah...olen paha

Hiljuti püüti mulle selgeks teha, et see kriitika (isegi ebaõiglane), mille me saame, sellega me peame õppima elama. Otsustasin siis omale antud (hiljutise) tagasiside panna ühte lausesse: "Suure tagumikuga tümikas, halva iselooguga (ei suuda koostööd teha), mugavustsoonis istuv, ainult raha eest ennast liigutav ning viimane, kuid mitte vähem oluline, korvpalli ka ei oska mängida." Kui ma olin selle lause endale formuleerinud ja naljaga ja mitte naljaga seda erinevas kontekstides kordama hakkasin, siis see ei mõjunud parandavalt, vaid pigem masendavalt. See hakkas ikka rusuma, et olen selline ja pigem see, et on asju, mis mõjutavad nii palju minuga suhtlemist. Mõne nendest lausetest ma vaidleks vastu, kuid ma ei viitsiks võidelda, et ennast õigesti näidata. Ju siis on põhjus selle arvamiseks. Nu tagumik on ju silmaga nähtav :) Ning Jordan ma ka kahjuks pole.

Kui läheks uude kohta ja hakkas paremaks inimeseks. Ehk siis suhtleks rohkem inimestega ja nendega, kellega meeldib suhelda, et neid surnuks ei räägiks. Vist sellise mõtte võtan. Ja olen avatud uutele tööpakkumistele.

Tänasest hakkan vähem rääkima.