Kahju, et elu pole arvutimäng. Alustaks kõike uuesti. Saab teha ka uue kasutajanime ja täiuslikumalt läbida kõik levelid. Ma alustaks kohe täitsa täitsa algusest. Esimene negatiivne mälestus minu halvast käitumisest silme ees on aastast 1984. Jaurasin ja jaurasin, et tahaks onni ehitada ja sellel hetkel kui teised olid valmis minuga seda mängu mängima, otsustasin, et nüüd on jonnimise tuju ja ehitage ise oma hütti kui vaja. Miskipärast mul siiani selle pärast häbi. Järgmiseks tuleb meelde zil ja minu solvumine. Aasta vast oli sama või 1985. Otsustasin, et kui minu tahtmise järgi asjad ei käi, siis lasen jalga autost ajal, kui lubasin, et ootan. Vaatasin siis puu tagant pealt kuidas mind hiljem otsiti ja otsiti ja otsiti. Sõna otseses mõttes väike värdjas. Ja need õelad egotsentristlikud fraasid, mida suust olen aastatega välja puhunud. Kahju, et tummana ei sündinud. Juba suurem värdjas.
Jaja lood, kus eirasin ette antud kellaaega ja kadusin parki selle asemel, et koju sööma minna. Ja jälle otsiti mind ja ma omas öeluses veel põgenesin. Aasta siis oli 1984 - mobiili leiutamine. Mis mul viga on? Geenide kombinatsioon vist ei klapi. Olen saanud kahelt poolt ainult halvimad jupid. Väga suur värdjas.
Muide, esialgu võtab töö silmnägemist.
No comments:
Post a Comment