Juba mitu päeva oli möödunud kummalistest sündmustest. Neiu C jätkas oma tavapärast elu. Poes vett toomas, kodus raamatut lugemas ning õhtuti jõusaalis. Aga nagu tundus, polnud miski enam endine. Kõikjale tulid nõksud sisse.
Ühel harjumuspärasel treeningsessioonil, kus saalis viibisid vanad tuttvad. (Jõusaalituttavad, kes tänaval tervitasid, kuid ühine osa jäi siiski musklite pumpamisse.) Äkki astus uksest sisse uus Duracell, kes oli ka perekonna olematu tribüüni jaoks kaasa võtnud. Arutas laia häälega oma treeningsessiooni ja astus ligi iga persooni juurde, kes vaikselt nohistas. Noormees, kes rinnalt surus, lasi Duracelli meelest kangi liiga rinna vastu. Neiu C ei kasvatanud lihast, vaid pani lihtsalt vere käes ringlema. Kõhulihastega ametis olev meesterahvas tegi seeriaid valesti. Kogu õhkkond oli häiritud ja rikutud. Kõik tundsid ennast kuidagi ebamugavalt. Eriti vürtsikad olid Duracelli ja ta naise omavahelised vestlused. Nad ei suvatsenud väga lähestikku seista, seega said kõik kuulajana osa jutuajamisest. Võrratud olid ka lapse kriisked ja isa kõvahäälsed palved, et poiss ei karjuks.
Neiu C ei julgenud ühtegi uut harjutust ette võtta, mine tea, mida ta veel terve elu valesti teinud on. Asus kõhulihaste kallale. Need on lollikindlad, neid ei saa valesti teha.
Huvitav, kas teisi ka uus turske poiss häiris? Ta oli küll tugev. Surus rinnalt 140 kilo ja üldse jäi aparaatidel raskusi tema jaoks väheks.
Saunalaval mõtles C välja, mis teda päriselt häiris. Loomulikult oli see pealetükkivus. Kindlasti ka lärmakus, rutiini lõhkumine. Eelkõige siiski, et õpetusi jagas ebatäiuslik. Ta nõuanded võisid kõik õiged olla, aga miks ta oma käelihased polnud plakatilt pärit? See on nagu karabiema, kes palub lapsel sirgelt käia, aga ise ta ei suuda seda.
Kindlasti on pomps ja Duracell maavälised olendid ja ühelt planeedilt.
No comments:
Post a Comment