20 July, 2010
Hobilane
Ikka ringlevad liikvel vastuseta küsimused. Näiteks, kuidas inimesed endale hobid avastavad? Kas paremini on elanud see, kes on elus rohkem asju proovinud või pigem too, kes teab mittemillestki kõike? Ja ikkagi, kas likvideerida oma puudused või hoopis selle ajaga arendada edasi oma andeid?
Minule tuli küll uus hobi ootamatult. Äkki oli kohal. Tundsin kõiki tundeid, mis sellisel puhul tekivad. Üllatus, uudishimu, frustruatsioon, pettumus, hasart. Nüüd ootan oma esimest eduelamust. Miski tunnetuse olen saanud. Nüüd peaks hakkama ka oma keha kontrollima. Eks sellest jutust oli aru saada, et tegevusala on füüsiline ja ka tehniline. Lõppkokkuvõttes peaks minu ala olema, võib-olla aasta või paari pärast. Pehmepeal võtab asjadest arusaamine pehmelt öeldes kõvasti aega.
Selleks, et harjutada ja aega viita, oleme poest ostnud veidraid elemente. Näiteks täna andsime müüjale raha rõnga vastu, mida saab ümber keha keerutada. Seda me loomulikult temaga tegema ei hakka. Sihtotstarve pole meie teema. Ehituspoeast sai ka natuke kette varutud. Väheke käsitööd ja ongi odav hobivahend valmis. Tegelikult mõned on ka originaalriistad juba olemas.
Nii see suvi veereb.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment