Et siis jälle sai nalja. Teen vaikselt oma tööd, kehvemates tingimustes kui näiteks reedel ja kuulen ukse taga ilgelt kolistamist ja krabistamist. Avan ukse ja näen, et umbes meetripikkune poisike laob taarakogumiskotikesest endale pudeleid sülle. Märgates mind, pistab plagama, taara süles. Nii umbes seitse ühikut. Ma küll pole kiire, aga poisiga võtteldes on mul pikad jalad. Sain masuurika kätte. Vestlesin temaga oma meelest pedagoogiliselt. Kas inimesehakatis ikka teab, mida tähendab teiste asjade võtmine ilma luba küsimata. Kas ta saab aru, et on tunginud võõrasse valdusesse jne. Unustasin loomulikult tähtsaima, kuidas ta teadis mu ukse taha taarat koguma tulla. See-eest väike suli vaatas mind Shreki kassilikult ja ütles, et võttis pudeleid, sest tal oli kommiisu. Võite kolm korda arvata, mis ma siis tegin ... Võtsin noormehe käe kõrvale ja läksime talle šokolaadi ostma. Ilgelt õpetik lugu.
Eila sain jõusaalis teada, et olin ühte harjutust terve elu valesti teinud. Meie treeningsaali kõige suurem mees juhtis mu tähelepanu, et kasutan aparaati natuke ebardlikult. Ja jälle punastasin kogu hingest. Samas olen juba nii palju tugev, et parandasin oma vea ilma nutma puhkemata.
Kevadväss ...
No comments:
Post a Comment