Ma ei mäletanudki, et töö nii väsitav on. Hommikul saan küll luugid lahti, aga õhtul vajuvad nad tavatult varakult kinni. Peale nelja hakkavad juba lõualuud rohkem lahti kui kinni olema. Loodan, et see suhteliselt ajutine nähtus. Jalad ja pea ka valutavad. Ühe keha kaks otsa. Kuskil keskel vast on mõni tundetu koht. Aga nagu ikka, veidi veel trenni ja küll minema hakkab.
Vahepeal olen jälle natuke discgolfi mänginud. Ja selle ala tõelisi tegijaid millimeetri võrra lähemalt tundma õppinud. See vast ongi selle nädalavahetuse suurim väärtus. Ei, tegelikult ikka vanade sõpsidega ringi hängimine ja nende uue veidrusega harjumine. Samas mõnel ka uus vana veidrus. Tsiteerides klassikuid: "Naiiiisss"
Eks ma siis puhkan ja värisen.
No comments:
Post a Comment