Las kallab nüüd vihma nii,
et pilgu eest kaob silmapiir.
Täpselt nende laulusõnade elluviimine oli eilne ilm. Muidu eriti ei kurdaks (olen suur sügise ja niiskuse armastaja), aga olin huvitava maastikuga metsas jalas jooksukingad ja seljas kilekas, mis on mõeldud tibutuse kaitseks. Kui ennast tavaliselt nii märjaks teen, siis olen paljalt ja lisan veele ka seepi.
Täna on plaanis sama taldrikumatk ette võtta. Huvitav, kas taevas on mulle veel üllatusi pakkuda. Väike rahe, ei tegelikult suureteraline rahe. Keeristorm. Igas asendis nii suur vastutuul, et lendav taldtik selja taha suuna võtab.
Ma ei hakka välismaiseid kliimatingimusi näiteks tooma. Asi peab ikka reaalsuse piiridesse jääma.
Sportlikult oli tore. Minu mahajäämus eelviimasest võistlejast polnud enam kilomeetrite pikkune. Aga äkki ma olen ka raskest ilmastikust kasu lõikaja nagu Jaak Mae. Ilusa ilmaga oleks mu kaotus olnud möödetav meremiilides.
Eks täna paistab.
No comments:
Post a Comment