Arvan, et tabasin ära tööl käimise mötte.
1. Oskan hinnata vaba aega
2. Mul on vahendid vaba aja veetmiseks
Peale jaanipäeva käisime lennusadama muuseumis. Vat see on nagu välismaal. Saab igale poole sisse ronida ja pole kurjasid silte, et mitte näppida. Osade elementide iva ongi katsumises. Väljas nägin vana tuttavat laeva, mis tõi mind mõtisklema enda ajaloo üle. Kahjuks sellekohaseid juhiseid ega teadete tahvleid polnud üles riputatud.
Peale seda jalutasime Green Dayd kuulama. Laulmise ajaks oli vihm otsas ja päike säras. Energiat oli laval rohkem kui minul kunagi. Mulle meeldis kõige rohkem see, et üks fänn sai endale kitarri ja minu lemmiklugu ikka ka maha mängiti. Laululaval oli peris mitu inimest, aga minu teretatavad olid kas väikesed sõbrad või dicsgolfarid. Mida see ütleb küll minu elu kohta?
Nädala teisel poolel algas viis päeva puhast emotsiooni, mille olen endast juba sajal korral välja puhunud. Rääkinud kõigile, kes tahavad kuulata, nendele, kes on viisakad kuulama ja ka nendele, keda tegelikult minu juhtumised karva võrragi ei huvita. Ausõna on olnud ebaõnnestumisi, aga samas on ka meeletut ja otsatut imetlemist. Selle kõrval muidugi oma elu kahvatus ja kaotas mõtte. Oma elu tundus eesmärgitu ja oma iseloom tahtejõuetu. Ehk kuidas taluda neid tuhandeid mööda visatud korve selleks, et saada maailma parimaks korvpalluriks?
Pühajärves ka ujumas käidud. Ei mäletagi, millal seda viimati tegin. Nüüd tahaks ennast ka merre kasta.
Nii mõnus on olla.
No comments:
Post a Comment