Ma olen näinud, mida haigus teeb inimesega, mida raha teeb inimesega ja oma õnnetuseks ka seda, mis teine inimene teeb teise inimesega. Tegelikult võtsin pikalt aega, kõhklesin ja kahtlesin, aga siis haarasin kätte ja lugesin Madis Jürgeni "Liibanon 2011". Seega olen ka lugenud, mida teine inimene teeb teise inimesega. Imelik ikka kuidas see inimese aju töötab. Esialgu saingi lugeda seda kui raamatut, aga mingil hetkel hakkas mõistus törkuma. Mida nad siis päriselt tahtsid pantvangidest? Traditsioonilistes romaanides ikka antakse vastuseid, et inimese loominguline ja loogiline mõistus saaks asu. Mittetraditsioonilistes saabki ise enda elukogemuse põhjal teha põhjustagajärgseid seoseid. Aga selles loos??? See on ju päriselt ja nii mõistetamatu. Ausõna. Võib-olla usk ja raha on minu jaoks liiga abstraktsed elemendid.
Ja kui peksu kohani jõudsin, siis oleks peaaegu katkestanud igaveseks suhte selle teosega, aga teadsin ju ette, et nö õnnelik lõpp on tulemas. Miski kergenemine tekkis "who are you?" kohaga. Tunduski nagu kirjanduslik võte, et see pinge pealt maha saada. Naersin kõva häälega seni, kuni hakkas hirmus piinlik, maailma piinlikum. Ega muud ei kirjutagi.
"Surma ta ei karda. Surm ise pole ju valus, ainult surma ootamine on raske, kuid sellest saab üle, kui lihtsalt rahulikult mõelda."
"On uskumatu, et vabadusega võib kaasneda selline magus-kipitav, peaaegu füüsiline aisting."
Ma võib-olla meelitan ennast, aga kuna olen äsja oma jalakese nende moslemite vihatud maale pannud, siis kujutasin seda maastikku ja ilmastikku elavalt ette. Asub ju ligiduses. Aga võib-olla on ka kuivus ja kõrbus nii suurte vihade puhul totaalselt erinev. Ja minu ettekujutus teisest ooperist. Mõlemal juhul jääb mulle minu pilt.
Olen oma tööde, tegemiste, tunnete ja emotsioonidega puha eilses päevas. Natuke oleks tarvis päeva aega juurde osta või siis loobuda millestki. Spordist oma erinevates varjundites? Lugemisest? Inimestega suhtlemisest? Töistest väljakutsetest? Väga hoolsast igapäevatööst? Meelelahutusest? Mingis osas on viimast tegelikult võrreldes varasemate aastatega vähemaks jäänud. Kodustest toimingutest? (hea meelega :)) Söömisest? Nende eest hoolitsemisest, kes mind vajavad? Käsitöö on küll puha tahaplaanile vajunud. Kurb. Ostsin endale nööpe ja muud, millega tuunida väheke oma T-särke. Oma elu anlüüsist? (seal hulgas siia kirjutamisest). Ei - mul on füüsiline vajadus mõtestada teatud asju ja mingid asjad välja kirjutada.
Teha üldse format c ja alustada otsast peale.
Eks ma vaagin võimalusi. Annan teada, kui targaks saan.
No comments:
Post a Comment