Universaalne

Mõnikord sõidab teater ka maale. Ilmselt lauluga. Seekord tulid meie kanti Rakvere teatri inimesed. Tõid endaga Martin McDonaghi "Leenane´i kaunitari". Õudne kui masendav lugu, istusin tooli peal kikkis ja lasin lool ennast kaasa viia. Ema Mag (Ines Aru) terroriseeris oma tütart Maureeni (Ülle Lichtfeldt). Ei tahtnud lasta oma last isikliku elu manu. Seda ei tea keegi, milles see algpõhjus oli, aga tulemus oli nii hirmus. Millised manipuleerimisvõtted (kuidas kirjanik neid teadis, järelikult on need universaalsed) - alusetud komplimendid, süüdistused, alaväärtustamine, oma väärtushinnangute ainuõigeks pidamine ja siis loomulikult ka oma trumpkaardi hoidmine ja nõrgal hetkel lauda ladumine. Oma nõudmiste esitamine nagu maailma kõige loogilisemat asja - tee mulle kisselli, mu tee on jahtunud.

Äkki on tulemas armastus (Velvo Väli). Oht ema ja tütre vahel. Samas polnud neil ju miskit muud suhet kui kohusetunne. Arvan, et see on ka universaalne. Või ema kartis oma tulevase elukvaliteedi pärast? Ah, mis õnn tal selleski situatsioonis oli? Mõtles oma kusebakteritele ja ainus mure tundus olevat kiselliklimbid ja suhkruvaba tee. Või oligi õnn kontrolliomamises. Aeg-ajalt see küll kadus, kui tütar kuuma õliga asus õigust nõudma.

Imelik, et kuskil rõdu tagumises nurgas ma tundsin seda armastust, mis oli seotud unistustega vabadusest, trotsiga ema vastu ja päris läheduse puudumisega. Mehe karakter oli aus. Lasi naisel ennast naisena tunda. Aga ema ei lasknud. Ema võttis kirja ja põletas. Huvitav mitu elu jäi Maureenil veel enne seda elamata. Ai, kui valus.

Ma nii väga oleks tahtnud, et sellisel lool on õnnelik lõpp. Aga mitte keegi ei saanud omale rahu. Poiss võttis teise naise, ema jättis elu ja tütar lasi vanal meeltesegaduse haigusel endast võitu saada. Õudne, kui masendav lugu. Vahepeal käis laval Mait Joorits, kes tõi tavapärase stabiilsuse. Natuke ka naiivsust, lapsemeelsust ja teatrikülastajatele nalja.

Muidugi oli haaratud ka sotsiaalseid teemasid - külaelu, tööpuudus, kõrvalt riigist töö otsimine ja seal mitte ennast väga oodatuna tundmine, ameerika ja austraalia seriaalid telekas ja keelte oskus. Ja see kõik mängiti nii välja, et mu käsi siiani väriseb, muinasjutumaailm läks must veel meetreid kaugemaks. Iirimaa muutus lähedasemaks.

Ma võin olla nii paljalt kui tahes, selle vikerkaare lõpus mul varandust ei ole.

Universaalne ....