Ma üldse ei kirjutaks sellest raamatust, aga ma pean. Ma arvan, et sellest teosest sai minu Guinessi rekord kui kõige kauem loetud raamat. Vahepeal läbisin arvatavasti tuhandeid lehekülgi teisi tekste, kui sain selle raamatu kaane lõplikult kinni lüüa. Ja seda lõplikkust tuleb võtta lõplikuna. Ma veel mõtlen, kellele ma raamatu edasi annan. Samas pole ju nii hull kirjatöö või vähemalt pildid on head ja ilmekad kui ka see sõnaline osa mind ärritas natuke. Tundus liialt subjektiivne.
Henn Põlluaas "Lennart Meri. Vabaduse valus valgus" - Ega ma arvanudki, et Lennart ilma vigadeta oli ja eks ma olen lugenud ka erinevatest artiklitest tema poliitiliste otsuste ja sekkumiste kohta, mis võib-olla polnud kõige paremad, aga selles raamatus olid hüüatused, mis mind häirisid. Näiteks: "Kuidas on võimalik, et arhiividest on kadunud nii olulised paberid ja kõiki asjaosalisi on tabanud mälukaotus?" Kas see nüüd on asjaliku teadusliku töö emotsioon? Või "Kui järeleandlikkust nimetada edasiliikumiseks ja riigi huvide eest seismist ummikussejooksmiseks, siis oli tal õigus." Väga asjalik kommentaar. Jaa niiiii eeedasiiii.
Juulilepete saaga istub tal ikka igal leheküljel kukil. Ma sain juba esimese korraga aru, mis toimus ja enam-vähem kuidas toimus, ei pea igas peatükis seda uuesti meelde tuletama. Ma võin küll idioot olla, aga ikka mingi piirini. Kuigi Juhan Smuul muidugi väitis, et lollus on otsatu. Eriti naiivne tundub mulle raamatu lõpp, kus siis püütakse ka presidendi head elemendid välja tuua. Nendeks siis Murtud Rukilille jagamine ja kõnede kirjutamise osavus. Need on nagu juurde poogitud peatükid. Ei sobi selle üldise stiiliga kokku. Aga teaduslikus töös peab ju objektiivne olema, seega ju see oli härra Hennu püüe tasakaalu poole.
Ühesõnaga raamat jättis halva maitse suhu. Samas lollimaks ei jäänud, tuletasin meelde Lennarti tegevusi, mis võib-olla hakkavadki igapäevases poliitikas juba kaugeks jääma.
Ja teise sõnaga. Ma ei kahtle Hennu sõnades, kahtlen tema emotsioonides. Keegi äkki oleks võinud toimetada teksti??? Siis oleks see ultrarahvusluse mekk kadunud, äkki ...
Ju see nii peabki olema! Ma tean keda ta mulle meenutab - Martin Helmet :)
No comments:
Post a Comment