Hakkaski pihta see kaua oodatud olümpia. Paar esimest võistluspäeva on minust küll mööda läinud. Loomulikult vaatasin avatseremooniat kolmel korral ja valasin mõne pisara ka grusiinile. On ikka õnnetukesed. Kord rikub nende võistlusi sõda ja siis jälle sportlik tragöödia.
Et vooluga tempot pidada, siis muretsesin endale sõbrapäevaks Toomas Uba raamatu. Ei alustanud raamatut lehekülest kolm kuni lõpuni, vaid inimeste kaupa, kes mulle sümpaatsed või kelle arvamus on oluline. Kes siis oli number 1? Loomulikult Allar-poiss. Väga mõistetav oli ka see, mis Kivirähk mehest arvas.Lapsepõlv tuli meelde, sõna otseses mõttes.
See nädal tahan sporti teha, vähem süüa ja rohkem naeratada.
No comments:
Post a Comment