Mul on pidevalt kõht tühi. Ja kui sööma hakkan, siis selgub, et nii tühi polegi. Aju ja magu ei suuda väga konstruktiivset koostööd teha. Avastasin, et tahaks rohkem aega õues veeta. Kasvõi niisama, aga olla õues. Seega pean ühe kolmest kossutrennist kuidagi ära jätma. Ise tean küll, mida mu süda ütleks, aga kohusetunne ja vastutustunne räägivad muud. Ehk seal, kus tahaksin lõpuni käia, pole mu osalus elu ja surma küsimus ning seal, mille ära ütleksin, on iga inimene arvel. Samas olen mina ka tähtis ning ma näen kui palju ilusam on elu, kui oma enesetunnet väärtustan, mitte alati ennast viimasele kohale ei sätuta.Ühesõnaga rohkem metsa, rohkem jooksma, rohkem ratta selga.
Reedel avastasin, et lippude tundmine tasus ennast ära. Pühapäeval tundsin, et nädalavahetus on liiga lühike ja 20 meetrit mäkke töusta on liiga palju.
Ja hetkel olen laetud sellise energaiaga, et järgmise nädalavahetuseni panen klemm kõrvuni libedalt.
"Suurepärane viis sõjapidamiseks - ole valmis end võitmise eest kaitsma." Chris Kyle "Ameerika snaiper"
No comments:
Post a Comment