Kui öeldakse, et Sa peaksid seisma oma õiguste eest ja siis avastad, et tegelikult Sul pole õigusi, mille eest seista, siis mis tunne tekib? Nagu pärisorjal, ei ... ... ... ei, teoorjal, tundub, et nagu oleks mingi õigus, aga lähemal vaatlusel selgub, et see on kas kahe otsaga või petlik formaalsus. Ma ei räägi sellest, et mul pole autol parkimiskohta enam, et mu tööruumist tehti koosolekuruum. Et ajutine pind ongi ajutine ja pean veel ootama kolimist, aga mitte oma esialgsesse pessa. Avastasin eile õhtul, et mu lemmiktööülesannetega oli kõige suurem juht ise tegelema hakanud. Kas ma ei saanud sellega siis hakkama? Ühesõnaga olen ummikus. Ma ei viitsi mingeid metafoore kasutada, aga kas ummik osutub tupikuks? Kas tagurdada, läbi raiuda, lennata, kohal tammuda.
Mu enda tulevikuvisioon ähmastus. Kuldhobune kappas kaugemale.
No comments:
Post a Comment