Ära

"Kratt" nähtud. Ikkagi Eesti asi. Mind vaimustavad kaks elementi: võimas muusika ja väga painduvad inimkehad. Need komponendid koos panevad aja voolavuses kahtlema, kuid kummalisel kombel väga elusana tundma. Kokkuvõtlikult nautisin selle sügise kõrgkultuuri ära, täitsa ära.

Tegin heateo ka ära ja andsin verd. Hemogloobiin oli üllatavalt kõrge. Aga kuidagi peab ju ema pidev peetide keetmine ennast ju ära tasuma.

Tegin oma esimese esiliiga trenni ka ära, täitsa ära. Mulle meeldis selline mõtestatud tegevus ja kehamälu dresseerimine. Võttis võhmale ka, aga ei tahtnud ju noortest maha jääda. Kuidagi pean ju õigustama, et mind valiti, valiti ära. Muidugi kõik see on peale pannud mahtra ja pinge, sest jalad on eelmise nädalaga nii tuimaks treenitud, et laupäevasel võistlusel pidin ikka endaga võitlema ja ennast sundima, et ei satuks mugavusstssoni ja lihtsalt kulgeks platsil. Kasvatasin läbi füüsilise valu oma enesedistsipliini. Päris viiega tulemust ei hindaks, aga peeglisse pole ka piinlik vaadata. Siiski andsin endast parima sellel hetkel nende jalgadega. Seega tegin oma tulemuse ära.

Vahepeal saadeti mind ka väga väga väga viisakalt "metsa". Sõnade valik oli niivõrd meelitav, et kohati nagu isegi luulelik, aga sisu oli väga terav ja konkreetne. Kummaline kogemus, aga ju ma olin selle ära teeninud. Ja ei saa pahaks panna, kui inimesed ei taha oma elu "keeruliseks" elada. Või kartus kaotada suurem kui võita? Ausõna tunnen ennast kaotajana, kuid ei kavatse alla anda. Ja eks ma saan tugevamaks. Kuid milliseid vigu tulevikus vältida? Ikka sama - ära võta inimesi endale liiga lähedale ... ära... ära ... ära.

Juba kohtusin paari huvitava tegelasega. Juba ehitasin müüri ja sellega panin mõne "mehe" ebamugavasse olukorda, kui lausa mitte ei solvanud. Ja see polnud ooperist (ega ka mitte balletist), et mind on solvatud ja nüüd teen edasi teistele. Pigem mõtlen vonnegutlikult, et valud ei tapa mu pehmust ja ebaõnnestumised ei tee mind teravaks.

"Tarkus on tasu selle eest, et oled kogu elu kuulanud, ehkki tahtniks hoopis ise rääkida." (Doug Larson)