Hambaarst

Käisin jälle hambaarsti juures. Viimati olevat ma käinud 2009. aastal, aga ma arvan, et arstil on ebatäpsed andmed. Sellisel segasel aastal ma kindlasti ei tegelenud oma hambumusega. Ühesõnaga võtsin ennast kokku ja läksin, enne kirjutasin ka e-kirja, kus andsin märku, et maod ja hambaarstid on minu suurim öudusunenägu. Pole kindel põhjuses, miks ma madusid kirjas mainisin. Võib-olla tahtsin ikkagi oma hirmu suurust määratleda. Või lootsin, et ka hambaarst kardab reptiile, et mõistab mind.

Kuidas siis oli? Hullem kui ma ennustasin. Esiteks olen veendunud, et kõik need hullud undavad aparaadid on välja möelnud Hitleri käsilased teatavatel eesmärkidel. Ja uuendusena viimasest korrast on miski veider värk, et vett pritsib silma ja nainaaukudesse. Või on mu suu aastatega kuju vahetanud. Vahepeal tekkis uppumistunne, kojamehevajadus ...
Ma ei kannata undamist oma suus üle 5 sekundi, aga võin joosta 5 tundi. Mis siis selle asja nii vastikuks teeb? Valu???
Ma pole kindel, et see on hullem valu kui see, mida tunnen joostes, kui pulss on 190. Aga siis reguleerin ise valu tekkimist. Nüüd on vöörad käed suus ja ei reageeri isegi mu lalisemisele, mida erineva valjususega lasen endast välja hetkest kui puur suhu läheb. Miks meil naerugaasi ei anta?

Lakke olid pannud televiisori, kust oleks saanud põtru vahtida, aga eelistasin silmad kinni panna ja isegi jõuga neid kinni hoida. Suu oleks ka hea meelega sulgenud. Mingil hetkel arsti abiline ütles, et väljas sajab rahet. Hakkasin lootma, et arst viskab puuri nurka ja läheb kaeb seda loodusime sama hoolikalt kui ta mu viimast hammast uurib. Asjatu. Jätkas möllamist. Ma ei julgenud silmi avada, kartsin näha tädi hullunud pilku, mis ütleb: "Mis rahe? Mul on siin hambad, inimpiinad ..."

Kuna viimasel paaril nädalal on mind vaevanud lihaste tõmblemine, siis nüüd oli lõualiigutaja lihase kord (hea ajastus). Kartsin, et hammustan tahtmatult arstil puuri käest, neelan selle alla ja paari minuti pärast mind ei vaeva enam lihased, mis tõmblevad. Mind vaevab hoopis minirelakas, mis mu organismist otsib väljapääsu. Eriti hull olukord, kui ta mu sisemise kõrva juurde põrisema satub.

Siis kartsin, et saan pragada oma ebakohase käitumise pärast. "Lõpetage oma lõuaga vigurdamine!"

Tegelikult kestis see kokku vähem kui kümme minutit ja mu mikroauguke sai parandatud ja miski asi lihvitud. Ma aga sain endasse imetud kogu maailma vaeva.

Nüüd jälle tükk aega hooleta.