Käisin kolmepäevastel võistlustel, kus närvid olid läbi ja tulemused jäid selle taha pidama. Samas õhtuti sain olla mina ise. Siidrit sisse kallata ja omale tegevust otsida. Teise võistlusjärgse öö hakul sundisin sõpra endaga lauatennist mängima. Meiega liitusid veel mõned seltsilised, kuid peale esimest raundi otsustasid kõik pokkeri kasuks. Ikkagi istudes tegevus. Paar leedu poissi, üks läti vanamees ja kaks noormeest Venemaalt ikkagi tahtsid ping-pongi mängida. Kolm tundi möödusid naerdes ja higistades. Vene duracell oli tõeliselt lahe (majasõbra sõber suurtel võistlustel paarismängult). Tema energiamäär lubas teha liigutusi rohkem kui vaja oleks. Samas naeris ka nakatavalt. Aga mitte see ei ole minu elu. Mitte ka tore teismeline, kellega sai võrdselt võidetud ja kaotatud, vaid ikka vanamees naaberriigist. Kui kõik olid juba väsinud ja mina istusin pingil veel ainult selleks, et oma reketeid oodata ja magama minna, siis lätlane soovis muga mängida veel ja veel. Kõik vaikselt lahkusid. Sain ka õhtule. Järgmisel hommikul juba mu uus läti tuttav vestles minuga öisest magamisest, hommikusöögist ... Peale autasustamist tuli mind kallistama (kallistama???? mind????) ja loomulikult soovis, et läheksin järgmistele võistlustele, mis toimuvad Lätis ... Majasõber irvitas, et mida see vanamees ikka sulle teha saab. Selles suhtes on tal kindlasti õigus.
Kuna ma juba olen emotsionaalne, siis likvideerin oma vana võla. Sain meeletu elamuse Christopher McDougalli raamatust "Jooksjana sündinud". Ma ei oska põhjendada, aga oleksin nagu uue usundi endale saanud. Ennast ületavad inimesed ... ja ebaloogiline pingutus tundub loogilisena.
Bannister ütles: "Gasell ärkab Aafrikas igal hommikul üles, teades, et ta peab jooksma kiiremini kui kõige kiirem lõvi, sest muidu ta süüakse ära. Lõvi ärkab Aafrikas igal hommikul, teades, et ta peab jooksma kiiremini kui kõige aeglasem gasell, sest muidu jääb ta nälga. Pole vahet, kas sa oled lõvi või gasell - kui päike tõuseb, on targem punuma pista."
Ja Emil Zatopekist sai mees, kes ... minu jaoks. "Kohmakat nohikust Tšehhi sõdurit, kelle jooksustiil oli nii hirmus, et ta nägi välja "justkui oleks teda äsja südamesse pussitatud..." "Zatopek oskas joosta nii, et kui ta võitis, oli ka vastasel hea meel."
"Sa olid vapustav," ütles Scott.
"Muidugi. Vapustavalt aeglane," vastasin. Raja läbimine oli mul võtnud 12 tundi, mis tähendas, et Scott ja Arnulfo oleks võinud selle teist korda läbi teha ja ikkagi mind võita.
"Seda just mõtlesingi," ütles Scott. "Ma tean, mida see tähendab. Tean väga hästi. Selleks on vaja rohkem meelekindlust kui kiireks jooksuks."
Ja veel palju väljakirjutisi ...
No comments:
Post a Comment