Keerulised ajad. Aga nalja saab. Päriselt juhtunud elu. Viiekümnendates meesterahvas käis avalikus raamatukogus pornot vaatamas. Hiljem oli põhiline mure, et naine teada ei saaks.
Meie tööd on hakatud tugevalt kontrollima. Alguses oli solvumine, aga siis jõudis minuni teadmine, et lihtsam on mööta aega ja kaugust ning kõrgust. Stiilipunktide jagamiseks pead juba spetsialist olema. Seega leppisin olukorraga.
Vahepeal olen jooksnud oma neljanda poolmaratoni Tallinnas. Sellst pole midagi rääkida, sest nüüd ma juba tean, et suudan sellist distantsi täielikult joostes läbida. Aga jooksmine teeb mind endiselt õnnelikuks. See on aeg, kus olen oma unistuste maailmas. Kuigi olen enda jaoks juba mugavusjooksu leidnud, kus ei pea eriti pingutama ja pulss lakke ei hüppa.
Mis veel?
Olen astunud mõned sammud, et oma teine suur unistus teoks teha. Esimene vasikas läks aia taha. Aga aeg annab ...
Roald Dahl "Sinu kord" oli raamat Teise maailmasõja lenduritest. Väikesed lood nende muredest ja röömudest. Sain oma teadmiste pagasisse mõned faktid (lennukid, millega lennati sõjas - Messerschmittid, Spitfire´id, Junkers 88-d, Focke-Wulfid jne). Sain üle elada lendurite surmahirmu ja kaotusvalu. Nende kahte maailma - reaalsus ja see, mis peas toimus. Mu meelest oli see emotsiooniraamat.
"Ma arvan, et põhjus, miks ma surra ei taha, on asjad, mille juhtumist ma loodan."
No comments:
Post a Comment