Mustikad

Käisin ühel Eesti saarel. Kuulsin palju lugusid. Lugusid elust enesest, mis on suuremad ja tõelisemad kui romaanide sündmused. Mul oli kokkupuude vanade inimestega ja eks nende puhul ikka teemaks tervis. Jõudsin pettuda järjekordselt arstides. Arvan, et Eesti Vabariigis teevad kõige hooletumat tööd arstid ja õpetajad. Ministrid ja muud poliitikud on nendega võrreldes ikka ausad ja töökad. Kujutad siis ette, terve mees läheb arsti juurde, sest on neelamisraskused ja tuleb koju sõna otseses mõttes lollina. Ei oska neid tegevusi, mida päev enne haiglasse minekut iga päev tegi. Ja õpetaja, kes läheb kümme minutit peale kella klassi ja ütleb lastele, et raamatud on riiulis. Kõik. Ja kõige kõvemat häält teevad nad ka veel. Virisevad, streigivad. Tahavad raha ja võtavad altkäemaksu. Ma ei hakka ennast vihaseks ketrama. Panen need vanade inimeste lood omale sahtlisse, siis kui vaja peaks olema, saan kasutada.

Enda maharahustamiseks kirjutan raamatust. Vahur Afanasjev "Minu Brüssel" - tahtsin kinnistada teadmisi oma kolmepäevasest tripist Europealinna. Mul hea meel, et lugesin raamatu pärast käiku läbi, muid oleksin äkki oma väikse aja sees hakanud otsima Vahur Afanasjevi nimetatud pubisid ja väljakuid. Olen lugenud varem kaks "Minu ..." teosekest. Brüssel oli kõige rohkem romaani moodi. Olid kindlad tegelased ja eneseiroonia, algus ja lõpp. Sain linna kohta teadmisi juurde. Ja ma ju kollektsioneerin tobedaid sündmusi, õpetlikke lugusid ja mälumängufakte.

Mu maailmavaade kindlasti erineb kirjaniku omast, nt külmutatud juurviljad meeldivad mulle väga ja nii imelik kui see ka pole, ma tunnen seal päris maitset. Struktuurist muidugi ei oska kõnelda. Pole porgandit mikroskoobi all vaadanud ei enne ega pärast külmumist. Isegi läbi luubi pole köögivilju silmitsenud. Ma pigem see sööja, kes kõhtu täidab ja silmadega harva sööb. Samas jagan tema mõtteid suitsetamise kohta, suhtlemisel oluline tegur. "Sigaretid on küll peenikesed pulgad, aga inimestevahelise suhtluse algatamiseks ja hoidmiseks toimivad need jämeda naftajuhtme efektiivsusega." Ja kahetsuse kohta arvan ka sarnaselt.

Tegelikult oli hea lugemine. Eriti meeldis, et aeg-ajalt sain panna kirjeldused geograafilisse paika ja meenutada erinevate parkide ja hoonete välimust. See raamat andis usu tagasi "Minu" tüüpi raamatutele. Ehk nendele teostele, kus räägitakse enda muljetest, kogemustest ja elust.
Mulle meeldib iroonia. Kui nüüd enda üle nalja viskan, siis kõneleb minust üht koma teist see, mis ma tekstist siia kirja panin.

Tegelikult ma kogun ka tsitaate.