Igatahes, kui ma räägin, et käin metsas kettaid lennutamas, siis ma pole päris täpne. Tegemist siiski kultuurse ja tsiviliseeritud pargiga. Vat nüüd käisin metsas, kus oli nii tihe, et ainult sipelgas mahutus okste vahelt läbi (ja tõenäoliselt see imepeenike kobras ka). Üks inimene oleks napilt metsisele peale astunud ja kuna tundsime ennast mõnusalt miski putukapesas, siis saime küünarnukki (üks paremasse ja teine vasakusse sekundilise vahega) nõelata või hammustada või susata. Mina küll ei suutnud valusähvatuses tuvastada, mis see just oli. Seda tean, et kolm päeva sai kratsida.
Iga päris eestlane peab ikka kord aastas tegelema Tammsaarega. Käisime Vargamäel. Seekord unistustest oli jutt. Mõnes mõttes on tore, et lugu nii selge, et ei pea näpuga jälge hoidma. Saab keskenduda seekord siis näiteks unituse tahule. Ei meeldi see, et kohti müüakse rohkem, kui tegelikult rehetaresse mahub. Enda füüsiline ebamugavus hakkab tunda andma ka siis, kui etendusse sisse elan. Tehku siis pilet euro võrra kallimaks ja lasku inimesi vähem ja on toredam.
Ikka ja jälle meeldis mulle Mari. Eelkõige näitleja. Nii ilus ja ilmekas ja ... . Samas kunagi varem meeldis mulle ka Mari ... eelkõige näitleja. Raamatus ei mäleta, et ta mu lemmik oleks olnud.
Udo Uibo raamat "Sõnalood" on hetkel laual. Hakkasin suurest inspiratsioonist kohe ise sõnu looma ja kasutama selliseid, mis juba vananenud või murdelised. Põnevasti kirjutatud ... Hetkel lemmik.
Käisin esimest korda elus veel ühes Eesti kohakeses ... Järva-Jaanis.
Varsti, varsti ...
No comments:
Post a Comment