10 September, 2017

Saavutus


Ühel vihmasel päeval keegi küsis mu käest diskussiooni jätkuna, et mis on minu suurim saavutus senise elu jooksul. Ma vormisin vastust kaua. Selle esitaja oli juba ammu unustanud oma teemapüstituse ja filosofeeris edasi. Aga tegelikult esimest korda ma teadsin, mis ma vastata tahan. Ainult soovisin oma vastust teistele söödavaks ja selgeks teha, seetöttu valisin sõnu. Kuna ma sain oma mõtte valmis, siis panen ta kirja, et võrrelda kümne aasta pärast:
"Minu suurim saavutus on see, et ma teen trükivigu, aga mu väiksed sõbrad ei kahtle mu keeleoskuses. Ma ajan tähtsate meeste nimesid innukal esinemisel sassi, aga väiksed sõbrad võtavad mind ikkagi tõsiselt. Ma riidlen, aga mu peale ei solvuta, sest teatakse mis asja ma ajan. Minu tagasisidet usaldatakse ja ei seata kahtluse alla."
Nüüd, kui ma selle olen kätte võitnud, siis ma saan ju jälle olla noor ja maailma paremaks paigaks vormima hakata.
Mul oli see aasta nii võrratu suvi, kogu tegevus, romantika, lõbu ja seiklus, samas ka surve, mis aitas mul jälle ennast rohkem leida.
Ja veel rohkem hindan inimesi oma kõrval.

"Pole raske jääda, kui tahet lahkuda ei olegi." L. L. Huttenbach

No comments:

Post a Comment