Kuidagi sattus nii, et selle aasta esimene raamat, mille läbi lugesin, oli vangilaagrist. Juhuslik valik, mis pani mind tugevalt mõtlema "asjade" üle. Kehaliste kannatuste ja vaimsete naudingute ning vaatenurkade mitmekesisuse üle. Või hoopiski ... kuidas ja miks tekivad kiusatused? Ja mille alusel me siiski valime välja inimesi, kelle kõrvale istuda või kellega koos järjekorras seista. Või miks on nii, et kui on hunnikute viisi kulda, siis tahaks hoopis sõrmeotsaga hõbedat. Ja mida dr Freud arvaks minust, kui teaks, et ma pean ikka nuusutama ja katsuma, et endale asjade olemust teadvustada. Ja tegelikult ei ole ju mina oma elus raskusi näinudki.
Selle aasta 17 päeva jooksul on mul olnud tuhat ihuhäda. Kogu aasta jagu kohe ära. See mulle ju meeldib. Mis on tehtud, ei ole tegemata. Hüppeliiges oli paigast ära, õnneks paranes kiiremini kui kartsin. Kubemelihas andis tunda, kahjuks just need kaks päeva, kui kossus endast sada prossa tahtsin anda ja ka andsin. Nujah...takistusi ju oli. Ja siis veel see palavik ja hääleärasus. Saan arvatavasti ka need seljatatud.
Mulle meeldis Lätis (mitte just mu tervise vaatepunktist). Korvpall loomulikult ja siis see õhkõrn tunne, et midagi helgib kaugete kinkude tagant. Ja ligidale ei jõudnudki. Muinasjutuliselt ilus võib olla lumi, kui ta asub keskaegse linnuse hoovis ja omas kodus sellest puudust tunned. Eluliselt värske võib olla õhk, kui ainult hingata selleks, et olla.
Tantsimine pidavat olema nagu vee voolamine. Lase endast läbi. Liigu koos vooluga. Kas selleks see mulle nii keeruline on? Tahan alati vastuvoolu panna.
Aga inimesed. Ma ei saa aru neist. Minu mätas ei aita tõlgendada teiste käitumist. Ja teiste käitumine ei suuda suunata mu mõtlemist. Minu maailmas ei lähe tehe ja tulemus kokku. Aga ehk on mul vale valem. Kuidas jõuda iga inimese individuaalvalemini ja mitte selleks, et midagi saada, vaid selleks, et kaks inimest räägiksid algusest lõpuni sama keelt? Ehk üks alustab lause ja teine lõpetab. See on ju see, mis annab elule väärtuse?
Kolm ütlemata lauset, kolm tegemata tegu ... Luban, et teen need ära ... tähtaeg ... enne kui vanaks saan.
No comments:
Post a Comment