Jama on see, kui tunded ei lase ratsionaalel möttetööl võidule pääseda. Kui võtan hinge inimese, kelle elus ei saa osaleda, aga ikka "rändan" sellele maastikule, mis minu jaoks on nagu eestlase jaoks kõrgmäestik. Ikka tõmbaks oma käe läbi juuste, puudutaks sõrmedega põski ja teisi näoosasid. Ikka vaataks ome peegeldust vöörastes silmades. Nendest silmadest, mis hindavad mind ainult paari kohtumise ja oma fantaasia taustal. Ei mingit minevikku ega saavutusi, ei mingit tulevikku ega kohustusi. See võiks olla puhas mõnu, aga kui igapäevaellu sõidavad sisse seigad ja unistused. Kõik oleks võinud ju klappida ja võib-ollagi läbi saada, aga elul oli varuks üllatus, mis esialgu tundus ebaõiglane ja kurb, kuid hiljem aitas näha mu iseloomu ja paika panna töekspidamised. Ja kolmandal juhul tundus, et vastutan nyyd juba ühe inimese eest rohkem. Ühesõnaga tegin lõpparve. Pean maha jahtuma. Mu vabadus on ohus.
Avastasin, et ma siiski ei suuda kõiki inimesi lõputult taluda. Võib-olla lihtsalt tekkis nii tugev võrdlusmoment ... ilmselt nii oligi. Igal teisel juhul oleks uusi tuttavaid oma ellu lasknud kasvõi selleks korraks, et veidi nalja saaks. Natsa sai. Üks meesterahvas kahtlustas varasel hommikutunnil hotellikoridoris, et mul ei ole "oma" juuksed ja päris päevasel ajal küsis veel korra üle, et mis värk mul nende juustega on. Ma pole nii pikalt peeglist oma karvkatet küll passinud. Ei saanud vastust. Märkuse tegijal endal polnud eriti üldse midagi pealael. Äkki ta lihtsalt ei tundnud normaalseid juukseid ära.
Vananemise päeva üllatused:
1. joostes ühest tööplatsist teise, pidasid mind kinni paar toredat naisterahvast, et öelda mulle, et ma meeldin neile :)
2. tähtis mees edastas mulle ümbriku, milles pidavat olema kiri maksuametilt, aga oli hoopis nunnu panda heade soovidega
3. helistas vana töökaaslane ja ütles, et ma olen nii tore
4. ...
5. ...
Mõne asja jätan enda teada :) Lihtsalt selleks, et tore on, kui inimesed teavad, mis mulle meeldib ja vaevuvad kasvõi natukenegi sellega "mängima". Pandad, Metallica, lagrits, magus ...
Ja kas anna või lase unustada ...
No comments:
Post a Comment