Hirm

Tahan ikka aus olla. Seega vahepealset vaikust põhjendan suure ehmatusega, mis mind tabas, kui lugesin kommentaari oma naiivse ja subjektiivse postituse all, mis ei pretendeeri argumenteeritud ja õigustatud arvustusele. Mis ei taha üldse mitte midagi muud olla, kui mu mõtete välja puhumise koht.
Selle vahe sees on olnud kiire elu. On mõned emotsioonid ja peaevalud (nii otseselt kui ka kaudselt). Sain vanemaks, mängisin pinksi, sain kaks autasu ja kilode viisi mõtlemisaeinet. Hakkasin oma sõpru veel rohkem armastama (loodan, et ei lämmata neid ega ennast). Saan aru, et ei tohi elada millegi suure ootuses. Võiks võtta päev korraga. Proovin.
Kuna värin kirjutamise ees on veel sees, siis esialgu lõpetan ainult tsitataatidega, et kunagi nende juurde tagasi pöörduda  (kui julgen). Ma ei tahagi kunagi kirjanikuks saada :)

1. Indrek Hargla "Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus": "... ma ei tunne enam kunagi tema lõhna ja ei näe tema käsi arstirohtu segamas, ei kuule enam kunagi ta häält mulle midagi õpetamas. Ta armastas mind ja nüüd on ta surnud."

2. Andrei Ivanov "Hanumani teekond Lollandile": "Parem lamada teki all ja nälgida nagu Gandhi kui roomata mööda prügimägesid ja kinnitada endale, et me elasime nii, nagu me polekski üldse olnud."

3. Meelis Friedenthal "Mesilased": "Hing on nagu puurist pääsenud lind. Kui lind on vaid vähe aega puuris olnud, siis lendab ta kiiresti välja, kui aga on kaua pidanud puuris olema, siis harjub lind puuriga, see saab talle koduks ja ta ei suuda sealt lihtsalt lahkuda."; "Sõda teeb inimesed araks."

4. Maniakkide Tänav "Mu aknad on puust ja seinad paistavad läbi": "Otsustada oli lihtsam kui seda täide viia."; "... ja mul on kogemused: heaga ei tee siin midagi ära."

Kevadhooaeg algab ...