Majasõbra juhtumised. Astub suurde Rimisse. Kõnnib paremale ja vasakule. Uurib ühte ja teist riiulit ning lõpuks osatab kilekoti ja lahkub poest. Külastab suurt raamatupoodi. Sirvib ühte ja teist entsüklopeediat. Vaatab klassikalisi ilukirjandusteoseid. Peatub keeleöppe sektsioonis. Osatb Justin Bieberi plaadi ja lahkub poest. Kuu aega tagasi palus Starmani klienditeenendaja tagasi saada majasõbra vana digiboksi pulti. Aeglase tegutsemise ja mõtlemise tulemusel jõuti sinnamaale, et astuti Starmani kontorist läbi. Riid polnud kauge tulema, sest neiu teiselpool letti ei soovinud kuidagi seda pulti vastu võtta. Olevat veel nähvanud, et mis sellega peale hakkab. Lõpuks jättis noormees vägisi riiuallika lauale ja tuli ära. Oli veel mitu kilomeetrit jalgsi tatsunud, et eelmise klienditeenindaja palve täita. Leppige siis omavahel kokku.
Aga kui teine plaat peale panna, siis eilne hingedepäev võttis seest öönsaks. Surnuaia valgusvihud andsid märku, kui palju on inimesi, kes on oma kallitest kaaslastest ilma jäänud. Iga küünal tähistab auku kellegi südames. Täitmatut auku. Seega ärgu tulgu keegi mulle ütlema, et surnuaed on küünalde valguses ilus. Isegi elu pole ilus.
Elu tasakaal.
No comments:
Post a Comment