Palju on öelda ja seetõttu oleks tark varakult ütlema hakata.
Reisilt tagasi, täis teadmisi ja emotsioone. Esiteks, kui mul nupp kunagi äritegevusega nokkima hakkab, siis lähen Dublinisse kõrvaklappe müüma. Pole elus näinud, et igas eas inimesed keset tänavat oma kõrvad nii klapitanud oleks. Ei tea, kas rääkisid telefoniga või kuulasid muusikat. Igatahes, turg oleks tugev. Edu alus muidugi pidi see olema, et ma tean midagi, mida teised ei tea. Nüüd avalikustasin oma plaani ja röövisin võimaluse ärimeheks hakata. Kindlasti varsti saab lugeda lehtedest kuidas innovaatilised eestlased Iiri turul audiovahendeid müüvad. Mul on seda varem ka ette tulnud, aga mastaabid on erinevad.
Miks Iirimaa sümbol on lammas? Idast läände sõites tee ääri vahtides tundus, et lehm on lehmas kinni. Tegelikult olid nad ronilehmad, sest sellist asendit mägedes Eesti lehmad ei suudaks võtta. Lahenduse võiks pakkuda see, et neil on ajas ja evolutsioonis jalad arenenud erineva pikkusega ja pea ei hakka ringi käima kui ta pidevalt alaspidi on. Nägin ka sinist pulli. Täitsa sinist.
Euroopa äärel olen kõikunud. Vaadanud ookeani ja kuulanud tuult. Ületanud piirdeid, kus on kirjutatud, et ohtlik. Milline metafoor. Euroopa äärel on ohtlik, sest vastu vaatab mikimaa. Kalju ulatus merest 200 meetri kõrgusele ja selle äärel oli varbavaheplätuga väga seiklusrikas turnida. Muidugi eesolev kõndija otsustas koperdada tee kõige kõrgemal ja kitsamal kohal. Arvan, et ei pea viis järgmist aastat ühtegi õudusfilmi vaatama. See ports on käes.
Sama teemaga jätkates, oli ka väga lihtne ärevuselaks saada liikluses. Tormata teele, vaadata Eesti mõistes õigele poole, veenduda, et masin ei lähene ja siis kuulata pidurite vilinat teiselt poolt. Kesklinnas õnneks oli teele kirjutatud juhised, kuhu peaks oma silmad suunama enne ristmiku ületamist. Üks oli unustanud muidugi lugemise. See lisas veel mõned õudukavabad aastad.
Tahtsin bussi sisenada juhi uksest ja väljuda sama teed. Aga see oli lihtsalt naljakas.
Miks mul hakkas kummitama väljend lapsepõlvest: "Läks Saksamaale öökulliks"
No comments:
Post a Comment