Tudulupsti on uus aasta kätte jõudnud. Pole ühtegi kokkuvõtet eelmisest teinud. Imelik kohe on. Tavaliselt ma mingi resümee ikka kokku panen. Nüüd muidugi aju hakkas natuke tagurpidi liikuma ja tuli küll meelde, et olen eelmisel aastal oma ellu saanud paar väga-väga huvitavat toredat inimest, kellega oleks tore ka tulevikus ühiseid hetki luua. See vist ongi tähtsaim eelmisest aastast. Võib-olla ka jõutasakaalude vahetus; üks lemmikala vahetus teise spordi vastu. Ja tunne on tugevam. Esialgu kavatsen asja nii jätta, aga tasahaaval tõstan ketta loopimist kossu kõrvale. Vähemalt kolmandale kohale :)
Jooksnud olen. Isegi traditsioonilise heategevusjooksu detsembri keskel. Kuna lund polnud, siis ei olnud ühtegi vabandust, et vahele jätta. Ning jooksul jääb koht mu elus siiski ka tulevikus. Ühest küljest on see kogu füüsilise alus ja teisest küljest üks neid kohti, kus oma elu üle üksi saan möelda.
Kontserditel käisin. Mitmel. Viimane oli enne jõule oma lapsepõlve lemmikut vaatamas. Kõik oli nagu olemas, aga midagi oli valesti. Mitte mu lemmikuga, vaid kogu konseptsioonis. Õnneks aasta jooksul sain paar suurepärast muusikalist elamust. Ja järgmine aasta on mõned plaanis. Garanteeritud elamused.
Ühel igaaastasel üritusel sain jälle märkuse. Jälle samalt trummarilt. Ta mäletab mind. Samas ma poleks teda ää tundnud, kui ta poleks mu poole pöördunud. Ja ometigi on trummar tema, mitte mina. Jah ... mind on märgatud. Seetöttu sain see aasta ka ju kossuvõistkonda kutse.
Teartis käisin natuke vähem kui ülemöödunud aastal. Viimati päev enne jõule. Seal sain mitmeid elamusi. Lihtsalt jõulueelse meeleolu kihelus kogu pealinnas ja ka teatrisaalis ja etenduses oli tummiseid dialooge ja nõtket liikumist. Lugu voolas kenasti algusest lõpuni. Minu kiiks muidugi see, et mul on ilust teistsugune arusaam ja oleks tahtnud peaosades näha "kaunimaid" inimesi :) Olemasolevad muidugi said kenasti hakkama.
Jõulud olid meeleolukad. Algasid traditsioonilise logistikaga ja lõppesid tavatu kossumatsiga Tartus. Järelmänguks olid külalised ja külastused. Üritasin jälle doonoriukse vahelt ennast läbi suruda, aga hemoglobiin ei tulnud ühes. Ajas marru ikka küll. Ühesõnaga lõpp oli nii kiire, et ei mingit kokkuvõtet.
Võtan hoopis aasta ühe oma uue tuttava sõnadega kokku: "Thank you for being so nice to us!"
No comments:
Post a Comment