22 December, 2014

Abi


Olen väga tundlik headusele. See võtab mu lausa põlvist nõrgaks. Läksin kahe "eksväikesesõbraga" disc golfi võistlustele. Ootamatu otsus, sest plaanisin jooksma minna. Aga ei suutnud vastu panna olukorrale ja kutsele. Teeolud olid kehvad, aga õnneks polnud roolis uljaspea (ikka saavad neist normaalsed inimesed). Kohale jõudsime heas tujus, naerda oli varahommiku kohta saanud rohkem kui tavaliselt. Kohal avastasime "täiskiilasjäise" spordiraja. Tsiteerides klassikuid: "Seekord on kõige turvalisem ketas metsa visata, sest seal pole jääd!" Ühesõnaga võtsin kohvitopsiga liiva kaasa, et saaks enne viset sätutada nii parema kui ka vasaku lallu alla. Tugevamad ostsid endale naelikud, mille naelad enne päeva lõppu kadusid. Muidugi alguses nad seda ei teadnud.
Tegelikult mu jalanõudel puudus igasugune pidamine. Aga minu esikoha eest võitlev kaasmängija, andis mulle abikäe igal võimalusel (sõna otseses möttes) ja käis ka korvist mu ketast toomas. Ma olin nii vaimustuses tema abivalmidusest, ... et unustasin oma võistluse ja tundsin ennast turvaliselt .... siiski lõpuks ta jäi teiseks ja mina oma võistlusklassis .... elu polegi õiglane :). Samas teises ringis mul abimeest polnud ja ma kukkusin omale mälestuseks mõnusa sinika.
Üks tuttav oli hommikul kella kaheksast joonud liitri ölle ja poole üheksast läks sampa peale üle. Praalis, et mulle teeb ikka pähe. Ülehindas ennast ja pärast tunnistas oma viga. Lõbus oli. Tõepoolest oli võistluste kohta meeleolu paljudel väga ülemeelik. Nõuti auhindu viienda koha eest ja eripreemiaid eriliste saavutuste eest. Mul oli nii hea olla, et ma vist laususin faustilikult, et kaunis hetk veel viibiks.
Koduteel poisid norisid mu kallal, sest olin kaasa võtnud topelt riided ja muud tavaari, mida ma ei suutnud valitseda. Küll tuli mu telefonile helistada, et ta asukoht kindlaks määrata, küll tuli auto peatada, et vaadata, kas mu kindad said pragasnikusse. Ja oma saiakest ma ei leidnudki. Tuli teha poepeatus. Ei ostnud saia, ostsin juua.

Mul on hea meel, et ei läinud jooksma, vaid valisin päeva seltskonna järgi.

No comments:

Post a Comment