Huvitav, kas 11. aprill on kuupäev, mis paneb mind tundma üksikuna ja nukrana. Mul puudub statistika eelmiste aastate kohta, aga 2011 on küll kuidagi väga melanhoolse kallakuga. Otsiks nagu midagi. Tahaks tunda ennast elusana, aga kõik on vati sees. Tahaks näha inimesi, kes mulle naeratavad. Pole rahul olukorraga, aga millegi üle nuriseda ka ei oska. Vennaskonda võiks tsiteerida kümnel erineval moel. Aga see teeks päeva veel hullemaks. Kahel erineval põhjusel. Esiteks adrenaliinirohke lapsepõlv tuleb meelde ja teiseks tõde on veel valusam kirjutada kui kuulata. Las ta laulab mu peas ja kordab neid erinevaid tarkuseteri.
Äkki ma möödunud ja ülemöödunud aastatel ei mäletanudki, et 11. aprill on eriline. Äkki siis polnudki. Lihtsalt asjadel hakkab elu jooksul uus jume tekkima. Tähtsustame teisi olukordi. Mis mul häda on? Vanadus ei ole tore, eriti kui maailma oled üksi jäänud.
11. aprill
No comments:
Post a Comment