11 December, 2016

Silmasära


Ma olen nõus enda peale võtma käibetödede kuninga tiitli, aga olen sunnitud mainima, et elu on ikka üllatusi täis. Aga eelkõige on elu täis korvpalli. Ja see mulle muidugi ka meeldib. Korra tekkis väike möte, et äkki tuleb paus teha, kuna jalg ikka annab tunda, aga kui doktor mainis, et kogu ravi on üle kuue kuu pikk ja selle aja jooksul ei mingit äkilist liikumist, siis tuli prioriteedid paika panna. See polnud raske, kuna valida oli kodus istumine ja liikuv elu. Millised üllatused mind diivanil lesides tabaksid? Ei oska ette kujutada.

Mis veel? Õhus on ootust, et äkki saab suvel nautida head muusikat. Peab saama. Uus plaat on küll minu maitsemeelt arvestades tehtud ... mis veel elus esitus oleks? Päris inimestega. Ja kui seda ei saa, siis teise koha muusikat ikka nautida lastakse. :)

Ja inimesed. Olen saanud veeta oma aega paljude eelarvamuste vabade, toredate ja muidu vabade inimeste seltskonnas. Töepoolest mälestused on ikka väga eredad. Ja selle nimel elamegi?

"Keegi pole veel läbi põlenud liiga kiirest elamisest. Läbi põled siis, kui venid nagu tigu ja vaevled igavuses." Cliff

No comments:

Post a Comment