07 June, 2012

Lubatud kiri võiks tulla


Ootan meeletult ühte kirja. Iga natukese aja tagant vajutan oma postkastile, aga tühjus valitseb. Tähtaeg on juba neli päeva üle ja ma ei tea, kas peaksin ise kirjutama ja küsima. Aga sellisel juhul võib tunduda surve avaldamisega, aga äkki on nii nagu ükskord, et lihtsalt kiri ei jõudnud minuni, aga teele oli saadetud. Jäi Interneti avarustes kadunuks. Dilemma. Ootan kirja.

Tarmo Teder "Keedetud hinged" sai oodates läbi loetud. Ma ei tea, miks ma üldse sellise raamatu raamatukogust võtsin. Tavaliselt ma eriti eesti kirjanikke mitteteadlikult ei võta. Ikka on keegi soovitanud, kuskilt leheribast arvustus meelde jäänud vms. Nüüd lihtsalt võtsin. Täiesti lihtsalt. Mehel on veider fantaasia. Tegevused nagu unenäos, hüppavad ühelt kohalt teisele ja juhtuvad ka sellised poolreaalsed asjad. Eriti see surnute lugu, pidevalt ärkavad nad ellu. Eks nagu unenägudes. Mõni proosalugu oli väga tore, nt "Iiveldus". Esimese loo põhjal arvasin, et tulevad sellised pinevad seikluslikud reaalsed lood, mis süübivade inimese siseellu. Päris nii see polnud. Seksuaalsust ja vägivaldsust leidus, aga siiski ei pidanud ettekujutuses midagi pehmemat peale lugema ega vaatamata. Oli jäänud sellistesse piiridesse, mis on nõrganärvilistel ka talutav. Kuigi rästik hakkas mind segama, aga sellel kaks põhjust, üks see porno ja vägivald ja teine uss ise. Ma olen seda uinumiseni maininud, et ülekõige jälestan madusid.
Huvitavad hüpped ühelt sündmuselt teisele, veidrad nimed. Oli ka korduvaid tegelasi. Mida dr Jung ja dr Freud ütleksid nende unenäoliste lahenduste kohta. Inimesed ja loomad, kes on surnud, tulevad jälle ja jälle. Ja siis aus ja ehe lugu viinaga sõbrustamisest. Pidev mure keele ja kultuuri pärast. Mittemõistmine ja hukkamõistmine. Autorit vist huvitavad väga kalad (vaatasin netist ja sain sellele faktile kinnituse, aga mis saarlane muidu oldaks, kui kaladest ei peetaks).

"... unes inimese mõttelõngad liiguvad hambaaukude kaudu ajust kosmosesse hulkuma."

Ma ei tea, miks ma selle raamatu võtsin, aga tean, miks ta lõpuni lugesin.

No comments:

Post a Comment