Teraapiline võte üles kirjutada 5 enda jaoks tähtsat inimest kulmineerus täna ühe nimega. Mina tahaksin olla Novak. Hommikul oleks veel Allar Levandi ka valiku variandiks olnud, kuid siis ma ei olnud üle komesaja kilomeetri autos istunud. Mõtlesin, et pean kihutama, et tennises Austraalia finaali näha, aga jõudsin 200 kilomeetrit sõita, kodus külmikut kiruda, uuesti autosse potsatada, et minna suurlinna uue külmutuskapi jahile. Tagasi tulles mäng veel käis. (Mina sõitsin 300 kilomeetrit ja nemad muutkui mängisid ja mängisid - 5 tundi 50 minutit.) Millised mehed, eks mul jätkub ka Nadali jaoks kiidusõnu, kuid emotsioonid purskusid ainult selle teise mehe peale. Ikka tahaks tema olla küll :)
Minu idee, et ennast saab ravida kirjutamisega, mida keegi nagu nii lugeda ei viitsi, sai tõenduse Tartus Sadamateatris "Paanikat" (autor Mika Myllyaho) vaadates. Ei läinudki suurte ootustega kohale, tahtsin kerget ja naerutavat etendust. Sekund enne näitlejate lavale tulekut jõuti mind veel hirmutada, et üks meestest pidi porgandpaljalt rahva ees ringi jooksma hakkama. Seda hetke jäin ärevusega ootama. Ületas mu lootused. Olin veendumusel, et mees korra vänderdab ja veiderdab ilma riieteta, maksimum 30 sekundit, aga toimus miski pikk stseen. Kahjuks ma ei saanud väga täpselt aru, mida konkreetne tegevus tervikule juurde andis. Ega ma muidugi väga detailselt kõike ei vaadanud ka. Kohati miski ikka häiris. Ja ma pole oma meelest vanamoodne variser.
Joni tegelaskuju mulle meeldis. Tema naisteprobleemi lõpuni ei avatud, aga see, mis paista lasti, oli minu maitsele mees. Väheke liiderlik, väheke ambitsioonikas, palju abivalmis, üldiselt ilueedi ja mitte just kõge tugevam süveneja.
Insener Leo suguseid inimesi olen kohanud küll ja küll. Raivo E. Tamm tegi ta ainult kohmakamas ja komöödiatunnustele vastavamaks. Kuigi päris elus saab ka nendega nalja.
Max jäi minu jaoks kõige kaugemaks, kuigi tema organiseeritusega suudan ennast kõige paremini samastada. Tunnete endale hoidmine ka rohkem minu teema.
Aga äkki olidki ühe inimese erinevad pooled .... ja vastuolulisus nende vahel selle kuulsa paanikahoo esile kutsubki? Tundsin ju ennastki kõigis kolmes ära.
Etenduse kohta ei ütle rohkem midagi. Sain seda, mida enam-vähem eeldasin, pluss mõne liiga pika dialoogi (mis oli rida monolooge, mida lihtsalt esitati järjest). Järgmisena panen kirja 100 toredat elementi oma elus.
Arva, mis on esimene - see, et Sa kunagi olemas olid.
No comments:
Post a Comment