28 August, 2011

Hiina



Hiina lapsed peavad olema ikka väga taibukad. Sellised need kompassileiutajate järeltulijad on. Lugesin raamatut "Hiina lood" (Zhang Zhilu, Shen Shixi, Qin Wenjun, Cao Wenxuan). Raamatukogust võttes ma ei teadnud, et tegemist lasteraamatuga, jutud läbi loetud ei teadnud ma, et tegemist on lasteraamatuga. Lihtsalt lõpuks oli autoritest mõned sönad ja sealt selgus tõde. Mingid Hiina Lastekirjanduse Komitee liikmed jne olid need mõtted kirja pannud. Meil ka kindlasti õpetlikke lugusid, et ära tee teisele seda, mida endale ei taha ja vanemaid peab autama. Ok, võib-olla natuke keerulisemalt raamatusse pandud kui mina selle sõnastasin, sest ega kellelegi ei meeldi lahmiv moraal. Aga nendes lugudes keeruline loo ülesehitus, mitu erinevat tahku ja lõpuks headus ei võida kurjust või lausa vastupidi, keegi ei tea, mis see hea siis õigupoolest on. Millised kirjeldused. Mul tuli suurest pingest kõikide lugude puhul pisar silma. Esimeses jutustuses jäi poiss vanemate ja sõbra vahele. Seitsmendat jahikoera tahtsin ise lausa päästma minna. Kuid siis äkki pani autor mind vanamehe kehasse ja tema pilgu läbi maailma nägema. Ja pidingi lõhestuma. Tütarlapse ja ema suhetes tundsin sellist solvumist ja siis äkki jälle pandi mind nö vastase silmadesse ja sain aru, et hiina lastele tehakse varakult selgeks, et igal asjal on kaks osapoolt ja oma ego tuleb alla suruda. Samas ei tohi üle enda lasta asjadel käia. Appi. Viimane lugu tõenäoliselt saab mu lõputute tsitaatide allikaks. Vanamees, härg, eraklus ja laste päästmine. Kuidas sarve maha saagimisel on peale meeletu valu (nii suur piin, et silmist hakkas ka verd jooksma) hiljem nii oluline ja inimlik seletus. Kuidas algul tuleb haiget teha ja saada, et hiljem asjad meile soodas suunas liiguks. Kuidas inimese vihkaja on päästnud uppumisest 11 last. Millist kirjandust meil veel vaja on?

"Ma olin söönud ära oma sõbrale antud sõna. Miski ei saa olla halvem kui see."


Lugesin teiste blogisi ja arvustusi ka ja sain teada, et tegemist oli lääge ja moraalitseva raamatuga. Kahjuks ma nii vähe haritud, et jäin ikka oma arvamuse juurde. Samas oli see küll tõsi, et lugu koerast ja härjast olid minu meelest tugevaimad. Kuid tõlkijaga ma ei kurjustaks.

Ma olen sellesse lasteraamatusse armunud.

No comments:

Post a Comment